Koroonakiri Vietnamist

Vikerkaare toimetaja küsis, et mis siinkandis uudist. Mõtlesin esiotsa, et ega meil pole ju miskit uudist. Uudised on ikka teil seal, Esimeses Maailmas. Siin kolmandas on üldjoontes nagu ikka. Villpuud õitsevad, punalipud lehvivad või ripuvad vaikselt, trepp-põldudel neoonrohetab riis, siin-seal müüakse kuhjast arbuuse ja ananasse ning tokerjad pühvlid situvad käigu pealt teedele, mida mööda suurpered rollereil mäest üles-alla tuhisevad. Päike tõuseb ja läheb looja, paisjärvel sõuab kalamees iidse ilmega puukünas, konnad lärmavad, seinal lippab geko. Natüürmort. Aga siis hakkasin mõtlema, et tohhoo pime, peab ju meil ka mõni koroonauudis olema, kuis muidu.




No maske on õues mõnevõrra rohkem näha kui enne. Aga neid on siin alati palju kantud, muutus pole kuigi suur. Silma järgi pakuks huupi, et varem, kui mingist pandeemiast veel haisugi polnud, käis maskiga ehk kolmandik kohalikke, eelkõige naisi. Olen üritand uurida, aga pole kunagi lõpuni aru saanud, miks. Küllap on põhjusi palju alates kombekusest ja lõpetades sooviga liikluses nägu puhtana hoida ja vähem heitgaase sisse hingata. Enamik sõidukeid on siin ju kaherattalised, ja enamik kiivreid pole kinnised. Paari päeva eest kehtestati avalikes paigus nagu poed ja ühistransport maskikandmiskohustus kõigile, nüüd on kaetud ehk pooled näod. Tahaks ju ikka Roomas roomlaste kombel elada, a milliste kombel neist?





Uue korralduse taga on mõistagi nakatunute arvu kasv, mis jääb küll Euroopale ja Eestile kõvasti alla. Sealtpoolt sood vaadates võis ehk millalgi tunduda (mine tea, ehk mõnele tundub siiani), et üks Aasia, üks nakkuskolle puha. On ju Vietnam pealegi Hiina naaber. Kuid Wuhan on Hanoist kaugemal kui Berliin Tallinnast ja Vietnam võttis asja varem tõsiselt kui Lääs, nii et hetkel, kui ma seda kirjutan, on pilt Euroopaga võrreldes pigem vastupidine. Roomat oli kohatu mainida, pardonks.

Hiina kuulutas äsja esimest korda, et uusi kohalikke nakatunuid pole lisandunud. Vietnam teatas esimesist nakatunuist jaanuari lõpus, kuid veebruari teisest poolest märtsi alguseni püsis nende arv jupp aega küllalt tagasihoidlikul kuueteistkümnel. Märtsis on see arv tasapisi taas kasvama hakanud, aga jääb hetkel, kui seda kirjutan, veel alla saja (uusimaid andmeid näeb siit). Uued nakatunud on valdavalt just Euroopast tulnud või viimastega vahetult kontaktis olnud.




Viirus võis levima hakata Aasiast, aga märtsis nakatas Euroopa juba omakorda Aasiat, kus olukord oli vaikselt kontrolli alla saamas. Nüüd on kõikjal piirid kinni ja eks me näe, kuidas iga riik omas rasvas konserveerudes toime tuleb. Siiani näib Aasia, sealhulgas Vietnam igatahes olevat kindlamalt sadulas kui Lääs, sealhulgas Eesti. Nii et kui Reinsalu hakkas oma heleda jaalega eestlasi kaugelt kodumaile kutsuma, siis see küll äraütlemata kena ja südantsoojendav kuulda oli, aga ei äratanud erilist kihku sinnapoole truavida.





Selge, et sadakond nakatunut pole naljaasi, aga Vietnamis elab ligi sada miljonit inimest. Seitsekümmend korda väiksema elanikkonnaga Eestis on hetkeseisuga tuvastatud kokku kolm korda rohkem nakatunuid kui Vietnamis (Eesti viimaseid andmeid näeb siit). Seega on teadaolevate haigete suhtarv Eestis sadu kordi suurem, kusjuures see ka kasvab kiiremini. Eestil kuulukse teste nappivat ja testitavat väheseid; enam kui kümnendik seni testituist on nakatunud. Vietnamis testipuudust pole, neid jagub isegi Euroopasse eksportimiseks; positiivseid teste on alla protsendi testitute koguarvust.




Tõsi, asjad muutuvad praegu suurtel kiirustel ja tunnikaupa ning me teame eelkõige seda, et me ei tea midagi – ent siiski paistab, et praegu on Vietnamis viibides rohkem põhjust muretseda Eestis olijate pärast kui vastupidi. See mulje süveneb iga kord, kui näen Eesti meediat ja jälplat, kust vastu vaatava apokalüptilise pildiga võrreldes on elu siin mandri teises servas kõigest hoolimata ja ikka veel nagu lootos. Nakkussoht muidugi on, nagu igal pool, aga siiski väiksem kui Vanas Maailmas. Provintsipiiridel ja veel mõnel pool mõõdetakse kehatemperatuuri, aeg-ajalt tuleb täita tervisedeklaratsioone, osa hotelle ja muid turistidele suunatud teenuseid ei toimi ning teoreetiliselt võib sattuda mõõdukalt ebamugavasse karantiini, aga see on ka enam-vähem kõik. Patt oleks kurta.





Viirus on kaasa toonud piiride sulgemise ja mõned riigisisesed piirangud, aga elu ei seisa ja ostupaanikat pole. Puudust pole ei maskidest, nuudleist ega vetsupaberist. Meie paremsõprade rõõmuks rõhutagem, et Vietnam on kommunistlik riik. Mine tea, äkki oli Marxil ja Ho Chi Minhil õigus, et ajapikku jääb kapitalism vältimatult kommunismile alla?

Momendil vähe sellest, et kommunismi Vietcongi versioonis on vabadust rohkem kui neoliberalismi viljastavais tingimusis – isegi turu nähtamatu käsi toimib siin paremini. Erinevalt Eestist on bensiini hind siin maailmaturul toimuvaga sammu pidades odavamaks läinud. Täna maksis see eurodesse ümber arvutatult 0.68€ liiter. Üks õige konsumerist-motorist ainult sellises kriisis tahakski elada, kõigi enesestmõistetavate mööndustega.

Tervisi raudeesriide taha, sõbrad. Pidage vastu.





Vikerkaare koroonabloogi kirjutet lugu. Siinsed illustratsioonid: Réhahn.

Comments

Popular posts from this blog

Kui on Helme, näita ust

Isamaa, Breivik ja olematud natsid

Räägime siis, kurat, eesti keeles